Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad! Keskkonna puhtuse huvides muudame põllumajanduse mesilassõbralikumaks.

 

Esitamine ja läbivaatamine

Algatus „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad! Keskkonna puhtuse huvides muudame põllumajanduse mesilassõbralikumaks“ esitati komisjonile 7. oktoobril 2022. Algatusele oli kogutud 1 054 973 toetusavaldust (algatust käsitlev pressiteade).

25. novembril 2022 kohtusid korraldajad Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendi Věra Jourová ning tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Stella Kyriakidesega (kohtumist käsitlev pressiteade).

24. jaanuaril 2023 toimus Euroopa Parlamendis avalik kuulamine (salvestus).

16. märtsil 2023 arutati Euroopa Parlamendi täiskogu istungil algatusega seotud küsimusi (arutelu salvestus).

5. aprillil 2023 võttis komisjon vastu teatise, milles esitas oma vastuse algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad! Keskkonna puhtuse huvides muudame põllumajanduse mesilassõbralikumaks“ kohta (vt pressiteadet).

 

Euroopa Komisjoni vastus

 

Oma vastuses Euroopa kodanikualgatuse kohta väljendab komisjon heameelt algatuse üle ja tunnistab selle tähtsust, eelkõige seetõttu, et kliimamuutustega, reostusega ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud kriisid on omavahel seotud ning põhjustavad üha suuremaid probleeme Euroopa põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele.

Alates 2019. aastast, kui alustati algatusele toetusavalduste kogumist, on komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe raames aktiivselt tegutsenud, et tagada toidusüsteemide kestlikkus. Esile võiks tuua järgmisi algatusi:

• ELi strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia,
• looduse taastamise määrus,
• taimekaitsevahendite säästvat kasutamist käsitlev määrus,
• tolmeldajaid käsitlev ELi läbivaadatud algatus,
• ELi uus ühine põllumajanduspoliitika aastateks 2023–2027.

2022. aasta juunis esitatud ettepanekus võtta vastu määrus taimekaitsevahendite säästva kasutamise kohta on esitatud ambitsioonikas kava, et vähendada 2030. aastaks keemiliste pestitsiididega seotud riske ja keemiliste pestitsiidide kasutamist ELi põllumajanduses 50% võrra. 

2022. aasta juunis esitatud ettepanekus võtta vastu määrus looduse taastamise kohta, on ELi maismaa- ja merealade looduse pikaajalise taastamise üldine eesmärk ühendatud siduvate taastamiseesmärkidega konkreetsete elupaikade ja liikide jaoks.

Oma vastuses rõhutas komisjon, et uute seadusandlike aktide ettepanekute esitamise asemel on esmatähtis tagada, et ettepanekud, mille üle kaasseadusandjad praegu läbirääkimisi peavad, võetakse õigeaegselt vastu ja rakendatakse, ning et samal ajal toimuks ühise põllumajanduspoliitika tõhus rakendamine. Üle miljoni toetusavalduse kodanikualgatuse toetuseks on selge märk, et komisjoni ambitsioonikate ettepanekutega tuleb edasi liikuda.

 

25. aprillil 2023 kohtus volinik Virginijus Sinkevičius algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ korraldajatega, et arutada komisjoni vastust algatusele.

Ajakohastatud teave komisjoni ettepanekute kohta

Ettepanek looduse taastamise määruse kohta: pärast seda, kui Euroopa Parlamendiga jõuti kokkuleppele määruse teksti suhtes (27. veebruaril 2024), võttis ELi nõukogu 17. juunil 2024 määruse vastu. See jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda hakatakse viivitamata kohaldama. 

Ajakohastatud teave looduse taastamise määruse kohta on esitatud asjaomasel komisjoni veebisaidil.

Taimekaitsevahendite säästvat kasutamist käsitleva määruse ettepanek: võttes arvesse, et Euroopa Parlament lükkas ettepaneku 2023. aasta novembris tagasi ja kuna nõukogu aruteludes ei ole edusamme tehtud, otsustas komisjon 27. märtsil 2024 oma ettepaneku tagasi võtta. 

Ajakohastatud teavet pestitsiidide säästva kasutamise kohta leiate asjaomaselt komisjoni veebisaidilt.