Üldaspektid
Mis on Euroopa kodanikualgatus?
Euroopa kodanikualgatus võimaldab nii teil kui ka teistel ELi kodanikel võtta aktiivselt osa ELi poliitikakujundamisest.
Kui te soovite, et EL võtaks teatud küsimuses meetmeid, on teil võimalik kasutada kodanikualgatust, et kutsuda Euroopa Komisjoni üles tegema selles küsimuses ettepaneku uue ELi õigusakti kohta.
Et komisjon saaks hakata ettepanekut läbi vaatama, peab algatuse toetuseks andma allkirja vähemalt üks miljon inimest üle kogu ELi.
Mille poolest erinevad Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonid ja kodanikualgatused?
Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonid erinevad kodanikualgatustest peamiselt selle poolest, et:
- petitsioonid on seotud olemasolevate ELi tegevustega; petitsioonidega ei saa taotleda ettepanekute tegemist uute ELi õigusnormide kohta (kodanikualgatustega tehakse ettepanek võtta vastu uued ELi õigusnormid)
- petitsiooni saab esitada üks petitsiooni esitaja (kodanikualgatuste puhul on ametlikud korraldajate rühmad)
- puudub allkirjade miinimumarv (kodanikualgatuste korral on vajalik vähemaltüks miljon allkirja).
Kodanikualgatused esitatakse Euroopa Komisjonile, kutsudes komisjoni üles esitama aluslepingute rakendamiseks liidu õigusakti ettepaneku.
Kas ELi riikidel on olemas oma kodanikualgatuse võimalus?
JAH.
Sellised algatused ja sarnased vahendid on enamikus riikides olemas kas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Nende kohaldamisala ja kord on erinevad.
Näiteid leiate sellest uuringust.
Alustuseks – kodanikualgatus
Soovime algatuse registreerida, kuid ei tea, kust alustada. Kas leiaksime kuskilt abi?
JAH.
Euroopa kodanikualgatuse foorumi kaudu saate sõltumatut nõu Euroopa kodanikualgatuse õiguslike aspektide, samuti selleks kampaania korraldamise, rahaliste vahendite kogumise ja muude korralduslike aspektide kohta. Ekspert vastab kõigile küsimustele, mis on esitatud Euroopa kodanikualgatuse foorumil.
Juhime teie tähelepanu sellele, et peate olema registreeritud foorumi kasutajaks, kui soovite nõu küsida. Lisateave Euroopa kodanikualgatuse foorumil registreerimise kohta.
Euroopa kodanikualgatuse foorum pakub ka juhendmaterjale, mis on abiks Euroopa kodanikualgatuse käivitamise ja läbiviimise kõigis etappides. Lisateavet leiate Euroopa kodanikualgatuse foorumi jaotisest „Praktilised juhised“.
Kas me võime korraldajatena kasutada algatust selleks, et teha ettepanekuid ELi aluslepingute muutmiseks?
EI.
Kodanikualgatus on ette nähtud ettepanekute esitamiseks ainult nendes küsimustes, mille korral kodanikud leiavad, et liidu õigusakt on vajalik aluslepingute rakendamiseks (ja seega mitte nende muutmiseks).
Kas me võime korraldajatena teha ettepaneku sellise algatuse kohta, mis on sarnane juba registreeritud algatusega või mis on vastandlik juba registreeritud algatusele?
JAH.
Eeskirjades selle kohta piirangud puuduvad. Iga algatust hinnatakse eraldi ja see registreeritakse, kui see vastab registreerimisnõuetele.
Alustuseks – algatuse korraldajad
Kas osal korraldajatest võib olla sama kodakondsus? Kas piisab sellest, et korraldajate elukohad asuvad vähemalt seitsmes eri ELi riigis?
JAH.
Otsustavaks teguriks on nende elukohariik. Korraldajatel võib olla sama või erinev ELi kodakondsus, kuid nende elukohad peavad asuma vähemalt seitsmes eri ELi riigis.
Kas ma võin kolmanda riigi kodanikuna korraldajate rühmaga ühineda?
EI.
Korraldajate rühmaga võib ühineda ainult ELi riigi kodanik.
Kui vana ma pean olema, et ma saaksin korraldajate rühmaga ühineda?
Te peate olema piisavalt vana, et hääletada Euroopa Parlamendi valimistel.
Enamikus ELi riikides on see vanus 18 aastat, välja arvatud:
- Belgias, Saksamaal, Maltal ja Austrias, kus valimisõigus algab 16. eluaastast;
- Kreekas, kus valimisõigus algab 17. eluaastast.
Kas ma pean olema valijaks registreeritud, et kuuluda korraldajate rühma?
EI.
Te peate üksnes olema piisavalt vana, et hääletada Euroopa Parlamendi valimistel (vt eelmine küsimus).
Mis on esindaja (ja tema asendaja) roll?
Esindaja ja tema asendaja võtavad sõna ja tegutsevad korraldajate rühma nimel.
Nad on kontaktisikud korraldajate rühma ja komisjoni vahelises suhtluses, hallates eelkõige kõikide materjalide esitamist komisjonile.
Neil mõlemal on juurdepääs korraldajakontole ning nendeni jõuab kogu komisjoniga toimuv teabevahetus.
Milline on kontaktisikute roll?
Kontaktisikud – esindaja ja tema asendaja – on volitatud korraldajate nimel sõna võtma ja tegutsema.
Kontaktisikud võivad olla seitsmes eri riigis elava seitsme rühmaliikme hulgast või olla kaks eri rühmaliiget.
Nad on kontaktisikud korraldajate rühma ja komisjoni vahelises suhtluses, hallates eelkõige kõikide materjalide esitamist komisjonile.
Neil mõlemal on juurdepääs korraldajakontole ning nendeni jõuab kogu komisjoniga toimuv teabevahetus.
Kuidas ma korraldajana tõendan, et ma vastan eeskirjades sätestatud nõuetele?
Registreerimistaotluse esitamisel peab korraldajate rühma esindaja laadima üles dokumendid, mis sisaldavad seitsmes erinevas ELi riigis elava seitsme rühmaliikme täielikku nime, postiaadressi ja kodakondsust.
Samu dokumente nõutakse kontaktisikute kohta (esindaja ja tema asendaja), kui nad ei ole kõnealuse seitsme liikme hulgast.
Komisjon kontrollib üles laaditud dokumente ja võib nõuda, et esindaja esitaks lisateavet.
Oluline teave: isikut tõendav dokument ei pruugi olla piisav tõend elukohariigi kohta. Elukohariiki tõendavad dokumendid peaksid olema võimalikult hiljutised ja eelistatavalt vähem kui aasta vanused (nt kommunaalteenuste arved, millel on märgitud praegune elukoht).
Lisateavet leiate Euroopa kodanikualgatuse foorumi juhistest.
Kas me võime rühmas muudatusi teha?
JAH.
Muudatuste tegemisel tuleb teil (esindaja või tema asendaja) kasutada oma korraldajakontot, mille kaudu teavitate komisjoni tehtud muudatustest.
Kui muudatused mõjutavad seitsmes eri ELi riigis elava rühmaliikme miinimumarvu, tuleb teil esitada vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et teie rühm vastab endiselt kodakondsuse, vanuse ja elukohaga seotud nõuetele.
Kui muudatused on seotud esindaja ja/või asendajaga, ajakohastatakse nende muudatuste kajastamiseks toetusavalduse vorme. Kui kasutate paberkandjal vorme, tuleb oma korraldajakontolt uued vormid välja trükkida.
Uute rühmaliikmete nimed ilmuvad veebipõhisesse registrisse. Endise esindaja ja/või asendaja nimed jäävad kogu menetluse vältel registris nähtavaks (niiviisi saavad asjaomased ametiasutused kontrollida kogutud ja neile kontrollimiseks esitatud allkirjade kehtivust).
Kas ma võin korraldajana võtta osa erinevatest algatustest?
JAH.
Eeskirjades selle kohta piirangud puuduvad.
Kas rühm peab end registreerima juriidilise isikuna?
EI.
See on vaid üks valikuvõimalus.
Kui rühm registreerib end juriidilise isikuna, siis on algatuse haldamise eest seaduslik vastutus asjakohasel juriidilisel isikul.
Kas juriidilisele isikule on ette nähtud erinõudeid?
JAH.
Algatust haldav juriidiline isik tuleb asutada kooskõlas selle riigi õigusnormidega, kus see registreeritakse. Tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad, et juriidiline isik on registreeritud just algatuse haldamise ülesandega ja et esindaja on volitatud tegutsema juriidilise isiku nimel.
Algatuse registreerimine
Milliseid andmeid peame korraldajatena algatuse registreerimiseks esitama?
- Algatuse pealkiri (kuni 100 tähemärki ilma tühikuteta);
- algatuse eesmärgid (kuni 1100 tähemärki ilma tühikuteta);
- aluslepingute artiklid, mida teie korraldajatena kavandatud algatuse puhul asjakohaseks peate;
- seitsmes eri ELi riigis elava seitsme rühmaliikme täielik nimi, postiaadress, kodakondsus ja sünniaeg;
- lisaks esindaja ja tema asendaja puhul nende e-posti aadressid ja telefoninumbrid.
- Esindaja ja tema asendaja võivad olla eespool nimetatud seitsme rühmaliikme hulgast (kes elavad seitsmes erinevas ELi riigis) või olla muud rühmaliikmed;
- dokumendid, mis tõendavad kõigi seitsme rühmaliikme ning esindaja ja tema asendaja (juhul, kui nad ei kuulu nende seitsme rühmaliikme hulka) täielikku nime, kehtivat postiaadressi, kodakondsust ja sünniaega (vt ka KKK „Kuidas ma korraldajana tõendan, et ma vastan eeskirjades sätestatud nõuetele?“);
- rühma teiste liikmete nimed;
- kõik toetus- ja rahastamisallikad (algatuse registreerimise ajal), mille väärtus ületab 500 eurot sponsori kohta;
- kui see on asjakohane, siis dokumendid, mis tõendavad, et i) juriidiline isik on asutatud algatuse haldamiseks, ja et ii) rühma esindaja on volitatud tegutsema juriidilise isiku nimel.
- Vabal valikul võite esitada:
- veebis täidetava lisa, kus leidub üksikasjalikum teave algatuse kohta (maksimaalselt 5000 tähemärki ilma tühikuteta);
- lisateavet, näiteks õigusakti eelnõu (üles laaditav, maksimaalselt 5 MB);
- algatust käsitleva veebisaidi aadressi (kui see on olemas).
- Märkus: pärast registreerimistaotluse esitamist ei saa algatuse pealkirja, eesmärke, lisa ega lisateavet enam muuta.
- Lisateavet selle kohta, kuidas algatus registreerimiseks ette valmistada, leiate Euroopa kodanikualgatuse foorumi juhistest.
- Ekspertide videod ja asjakohased veebiseminarid leiab siit: Praktilised juhised | Euroopa kodanikualgatuse foorum (europa.eu);
Millised on algatuse registreerimise tingimused?
Komisjon registreerib algatuse, kui:
- korraldajate rühm on moodustatud ja kontaktisikud määratud;
- esitatud on dokumendid, mis tõendavad seitsmes erinevas ELi riigis elava seitsme rühmaliikme täielikku nime, postiaadressi ja kodakondsust;
- juriidiline isik on algatuse haldamise eesmärgiga asutatud (kui teil on kavas see asutada) ja teie esindaja on volitatud juriidilise isiku nimel tegutsema;
- algatus on seotud teemaga, mille puhul komisjon on volitatudtegema ettepanekuid ELi õigusnormide kohta;
- algatus ei ole ebaõiglane, põhjendamatu või pahatahtlik;
- algatus on kooskõlas i) Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtustega ja ii) ELi põhiõiguste hartas sätestatud õigustega.
Kas komisjon saab registreerida algatuse idee, mida tutvustati Euroopa kodanikualgatuse foorumis?
EI.
Euroopa kodanikualgatuse foorum on mitteametlik keskkond, kus (võimalikel) korraldajatel on võimalik arutada algatusideid, leida inimesi, kellega koostööks ühineda, ja saada nõuandeid.
Et registreerida oma algatus ja hakata allkirju koguma, tuleb kõigepealt esitada komisjonile ametlik registreerimistaotlus.
Kui kaua võtab komisjonil algatuse registreerimise üle otsustamine aega?
Teile teatatakse komisjoni otsusest kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.
Erandjuhtudel võib registreerimine kesta kuni neli kuud, kui algatus vastab küll kõigile nõuetele, kuid ei kuulu valdkonda, kus komisjonil on volitused. Sellisel juhul saadetakse teie rühmale vastus juba ühe kuu jooksul ja kutsutakse ettepanekut selles osas muutma.
Seejärel on aega kuni kaks kuud, et saata komisjonile oma ajakohastatud ettepanek (või otsustada selle algatusega mitte jätkata või jätkata sellega esialgsel kujul).
Kui saadate ajakohastatud versiooni või jätkate ettepanekuga selle esialgsel kujul, teeb komisjon ühe kuu jooksul lõpliku otsuse, et:
- registreerida algatus täielikult VÕI
- registreerida algatus osaliselt VÕI
- keelduda algatuse registreerimisest.
Mida tähendab algatuse osaline registreerimine?
Algatus registreeritakse osaliselt, kui kõik algatuse eesmärgid ei ole kooskõlas komisjoni volitustega teha ettepanekuid ELi õigusnormide kohta.
Osalise registreerimise korral võib toetusavaldusi koguda ainult nende algatuse osade kohta, mis on registreeritud. Kui algatus saab vähemalt üks miljon allkirja ja see esitatakse komisjonile, vaatab komisjon läbi ainult algatuse registreeritud osad.
Kuidas saavad allakirjutanud teada, mida nad osalise registreerimise korral toetavad?
Veebipõhises toetusavalduste kogumise süsteemis ja toetusavalduse pabervormidel mainitakse ainult registreeritud eesmärke.
Komisjoni veebipõhises registris olevas registreerimisotsuses on esitatud teave selle kohta, millised algatuse osad on registreeritud.
Korraldajate rühm peab samuti teavitama allakirjutanuid registreerimise ulatusest oma kampaania veebisaidil või muul viisil, mida nad võivad algatuse reklaamimiseks kasutada.
Milline teave avaldatakse algatuse veebisaidil pärast algatuse registreerimist?
Avaldatakse ainult järgmine teave:
- algatuse kirjeldus (pealkiri, eesmärgid ja muu esitatud teave);
- korraldajate rühma liikmete täielikud nimed ning kontaktisikute (esindaja ja tema asendaja) e-posti aadressid;
- andmekaitseametniku täielik nimi ja e-posti aadress, kui selline ametnik on määratud;
- esindaja elukohariik;
- kui algatuse haldamiseks on asutatud juriidiline isik, juriidilise isiku nimi ja asukohariik;
- kampaania veebisait, kui see on olemas;
- teave toetus- ja muude rahastamisallikate kohta.
Lisateavet andmekaitse kohta leiate avaldusest isikuandmete puutumatuse kohta.
Millist keelt me võime algatuse registreerimistaotluse esitamisel kasutada?
Registreerimiseks võite kasutada 24 ELi ametlikku keelt.
Kas algatuste tõlked avaldatakse (ja kes vastutab nende tõlkimise eest)?
JAH.
Komisjon tõlgib teie algatuse pealkirja, eesmärgid ja lisa kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse ning avaldab need oma avalikus registris.
Kui te soovite veel midagi tõlkida (nt õigusakti eelnõu), siis on see teie kui korraldajate kohustus esitada tõlked oma korraldajakonto kaudu. Seejärel lisab komisjon need tõlked avalikku registrisse.
Kas korraldajad võivad algatuse registreerimisest keeldumise otsuse (või ainult osalise registreerimise otsuse) edasi kaevata?
JAH.
Otsus põhineb õiguslikel alustel, s.t otsust on võimalik vaidlustada. Komisjon esitab oma otsuse põhjendused ja selgitab, millised õiguskaitsevahendid või vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalused teie käsutuses on.
See hõlmab ka võimalust viia asi Euroopa Kohtusse või esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile (kaebus seoses haldusomavoliga).
Kust ma leian teavet nende kavandatud algatuste kohta, mida komisjon ei ole registreerinud?
Te saate tutvuda komisjoni registriga, mis käsitleb algatusi, mille registreerimisest on keeldutud.
Kas korraldajad võivad juba registreeritud algatuse tagasi võtta?
JAH.
Te võite algatuse tagasi võtta igal ajal enne selle esitamist komisjonile (s.t pärast seda, kui te olete kõik allkirjad kogunud ja nende kehtivus on tõendatud).
Tagasivõetud algatust ei ole võimalik uuesti menetlusse võtta ja kõik allkirjad muutuvad kehtetuks.
Tagasivõetud algatused jäävad siiski Euroopa kodanikualgatuste registri tagasivõetud algatuste jaotises nähtavaks.
Allkirjade kogumine
Millal võime korraldajatena hakata oma algatuse toetuseks allkirju koguma?
Te võite ise otsustada, millal allkirju koguma hakata – kuid seda tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast algatuse registreerimist.
Teil tuleb allkirjade kogumise algusest komisjoni teavitada vähemalt 10 tööpäeva enne selleks valitud kuupäeva. Seejärel avaldame oma veebipõhises registris allkirjade kogumise perioodi algus- ja lõppkuupäeva.
Lisateavet leiate Euroopa kodanikualgatuse foorumi jaotisest Kuidas toetusallkirju koguda?.
Kas allkirjade kogumise perioodi võib lühendada, kui miinimumarv allkirju on kogutud?
JAH.
Allkirjade kogumiseks on maksimaalselt aega üks aasta.
Te võite peatada allkirjade kogumise igal ajal, kui te olete kindel, et olete allkirjade miinimumarvu täis saanud (kokku vähemalt üks miljon allkirja ja allkirjade miinimumarv vähemalt seitsmes ELi riigis). Kuna mõned allkirjad võidakse ELi riikides läbiviidava kontrolli käigus kehtetuks tunnistada, tuleks lisaks minimaalsele ühele miljonile allkirjale koguda neid nii palju kui võimalik.
Kui soovite allkirjade kogumise enne kogumisperioodi lõppu lõpetada, tuleb komisjoni sellest teavitada vähemalt kümme tööpäeva enne uut kuupäeva, mille valisite kogumisperioodi lõpuks.
Kas me võime korraldajatena toetusavalduste vormid ise koostada?
EI.
Allkirjade kogumiseks tuleb teil kasutada konkreetseid vorme, mis vastavad määruse (määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta) III lisas esitatud näidistele ja hõlmavad algatuse kohta kogu vajalikku teavet, nagu on avaldatud käesoleval veebisaidil.
Andmed, mida allakirjutanud peavad esitama, erinevad sõltuvalt riigist, kust inimesed pärit on.
Et olla kindel, et teil on õiged vormid, saate korraldajakontolt laadida alla eelnevalt täidetud vormid. Need vormid juba sisaldavad algatuse asjakohaseid andmeid. Võite lisada algatuse logo või pildi.
Vorm tuleks printida ühele A4 lehele (lubatud on printida kahele lehepoolele).
Kas me võime kõikidelt inimestelt allkirjade kogumiseks kasutada sama paberkandjal vormi?
EI.
Olenevalt allakirjutanu kodakondsusest peate kasutama eraldi vorme. See tähendab seda, et ühel vormil peavad kõik allakirjutanud olema sama ELi riigi kodanikud.
Igal vormil tuleb kõigepealt märkida riik, kuhu vorm kontrollimiseks saadetakse. Seda vormi saavad seejärel kasutada ainult selle riigi kodanikud.
Kas vormid peavad olema selle riigi ametlikus keeles, kus allakirjutanud elavad?
Allkirju võib olenemata kodakondsusest koguda ükskõik millises ELi ametlikus keeles.
Kas me võime korraldajatena kasutada rohkem kui ühte veebipõhist kogumissüsteemi?
EI.
Korraldajana peate kasutama komisjoniveebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi, kui soovite veebis allkirju koguda.
See süsteem on tasuta kasutusvalmis lahendus ja vastab tehnilistele ja turvanõuetele.
Teil tuleb vaid allkirjastada leping selle kohta, et te olete koos komisjoniga andmete vastutav töötleja.
Seejärel saate 10 päeva pärast seda, kui olete teatanud komisjonile kogumisperioodi alguse, alustada allkirjade kogumisega.
Lisateavet leiate Euroopa kodanikualgatuse foorumi jaotisest „Veebipõhine toetusavalduste kogumise kesksüsteem“.
Kas tõendamine on vajalik, kui me kasutame komisjoni kogumissüsteemi?
EI.
See süsteem on tasuta valmislahendus. See juba vastab tehnilistele ja turvanõuetele.
Teil tuleb vaid allkirjastada leping selle kohta, et te olete koos komisjoniga andmete vastutav töötleja.
Seejärel saate 10 päeva pärast seda, kui olete teatanud komisjonile kogumisperioodi alguse, alustada allkirjade kogumisega.
Miks on vaja allakirjutanute miinimumarvu vähemalt veerandis ELi riikides?
Seda on vaja selle tagamiseks, et algatust toetaks piisavalt laiaulatuslik elanikkond.
Lisateave allakirjutanute miinimumarvu kohta riikide lõikes.
Kui riigis allakirjutanute miinimumarvu ei saavutata, kas see tähendab seda, et nende kodanike toetus ei lähe arvesse?
EI.
Kõik allakirjutanud arvestatakse allakirjutanute koguarvu sisse, et saada kokku üks miljon allakirjutanut.
Algatusele allkirja andmine
Kuidas ma saan algatusele allkirja anda?
Teil tuleb täita toetusavaldus kas paberil või veebis. Enamiku ELi riikide puhul saate algatusele alla kirjutada ka e-identimise (eID) abil.
Millist teavet tuleb mul esitada?
See on riigiti erinev.
Kõikide ELi kodanike puhul on nõutav järgmine teave: kodakondsus, täielik ees- ja perekonnanimi, ning olenevalt riigist:
kas
A. täielik postiaadress ja sünniaeg
(Iirimaa, Kreeka, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Soome ja Taani kodanike puhul)
või
B. isikukood / isikut tõendava dokumendi number ja isikukoodi / isikut tõendava dokumendi liik
(Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugali, Rootsi, Rumeenia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari kodanike puhul).
Mõned ELi kodanikud saavad algatusele allkirja andmiseks kasutada ka e-identimist.
Kui algatus on kogunud vajaliku arvu allkirju, kinnitavad riikide ametiasutused teie kogutud andmed. Kehtivaks ei loeta ekslike andmetega toetusavaldusi.
Kes saab algatusele allkirja anda e-identimise teel?
ELi liikmesriigid, kelle kodanikud saavad algatusele e-identimise teel allkirja anda: andmenõuded (europa.eu).
Kui vana ma pean olema, et ma saaksin algatusele allkirja anda?
Te peate olema piisavalt vana, et hääletada Euroopa Parlamendi valimistel (enamikus ELi riikides on see vanus 18 aastat). Mõned riigid alandasid Euroopa kodanikualgatusele allkirja andmiseks nõutavat vanuse alampiiri 16 aastale. Vaadake täielikku tabelit.
Kas ma pean olema valijaks registreeritud, et algatusele allkirja anda?
EI.
Te peate lihtsalt olema piisavalt vana, et hääletada Euroopa Parlamendi valimistel, või olema vähemalt 16-aastane nende riikide puhul, kes on otsustanud lubada algatuste toetamist alates sellest vanusest (vt eelmine küsimus).
Kas ELis elavad kolmanda riigi kodanikud võivad algatusele allkirja anda?
EI.
Euroopa kodanikualgatustele võivad allkirja anda ainult ELi kodanikud (ELi riigi kodanikud).
Ma olen ELi kodanik, kes elab teises ELi riigis. Kus minu allkiri arvesse võetakse?
Selles riigis, mille kodanik te olete.
Näiteks kui olete Iirimaal elav Leedu kodanik, tuleb teil algatusele veebi teel allkirja andes valida kodakondsusjärgseks riigiks Leedu või täita paberkandjal vorm, mida korraldajad Leedu kodanike puhul kasutavad. Teie allkirja kontrollitakse ja võetakse arvesse Leedus.
Ma olen topeltkodakondsusega ELi kodanik. Kuidas mina algatusele allkirja annan?
Kui teil on topeltkodakondsus, siis valige oma kodakondsustest välja üks ja täitke ära ainult üks vorm. Algatusele saab allkirja anda ainult ühe korra.
Ma olen ELi kodanik, kes elab väljaspool ELi. Kas ma saan algatusele allkirja anda?
JAH.
Allkirja andes valige välja ELi riik, mille kodanik te olete. Teie allkirja kontrollitakse ja võetakse arvesse selles riigis.
Kuidas saan jälgida, kas ma olen algatusele juba allkirja andnud?
Pärast algatusele allkirja andmist palutakse teil alla laadida kordumatu tunnuskood, milleks on algatuse nimest ning tähtede ja numbrite jadast koosnev PDF-fail (näiteks: a9f774f7-ae4b-45e5-a891-09ae1b7a2bba). See salvestatud PDF-fail tõendab, et olete algatusele allkirja andnud, ja aitab järge pidada, millis(t)ele algatus(t)ele olete allkirja andnud.
Toetusavalduste kontrollimine
Kas korraldajatele on ette nähtud tähtaeg, mille jooksul tuleb kogutud allkirjad esitada riiklikele ametiasutustele kontrollimiseks?
JAH.
Kogutud allkirjad tuleb esitada riiklikele ametiasutustele kontrollimiseks kolme kuu jooksul pärast kogumisperioodi lõppu.
Kuidas toetusavaldusi kontrollitakse?
Kõikide ELi riikide kindlaks määratud ametiasutused teostavad kontrolle, et tõendada oma kodanikelt kogutud toetusavalduste arvu.
Selleks on neil aega maksimaalselt kolm kuud. Need kontrollid võivad olla kõikehõlmavad või põhineda juhusliku valiku meetodil.
Kuidas saadetakse paberil kogutud toetusavaldused riiklikele ametiasutustele kontrollimiseks?
On kaks võimalust.
- Te (korraldajad) võite esitada paberil kogutud toetusavaldused oma vahendite abil. Paberil kogutud toetusavaldusi võib esitada paberkandjal või skannituna nii elektrooniliselt kui ka füüsilisel andmekandjal, näiteks elektroonilisel andmekandjal. Kui toetusavaldused esitatakse füüsilisel andmekandjal (paberil või elektroonilisel andmekandjal), tuleb ka need esitada turvaliselt, näiteks tähitud kirjaga või kulleriga. Peate alati järgima kõiki asjakohaseid andmekaitse-eeskirju.
- Te (korraldajad) peate teavitama komisjoni sellest, kas soovite paberkandjal kogutud toetusavaldused komisjoni failivahetusteenuse kaudu üles laadida. Vormide skannitud versioonid saab üles laadida krüpteeritud kujul. Kõik paberil kogutud toetusavaldused tuleb laadida üles kahe kuu jooksul alates kogumisperioodi lõpust ja seejärel tuleb komisjonile teatada, millal see lõpule viidi.
Kuidas saadetakse veebis kogutud allkirjad riiklikele ametiasutustele kontrollimiseks?
Komisjon saadab allkirjad, mis on kogutud tema veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi kaudu, liikmesriikidele oma failivahetusteenuse vahendusel. See on süsteem, mis võimaldab toetusavalduste turvalist edastamist liikmesriikidele. Teave saadetakse krüpteeritud kujul ja seda saab dekrüpteerida ainult asjaomane riiklik ametiasutus.
Mis on komisjoni failivahetusteenus?
Failivahetusteenus on süsteem, mis võimaldab toetusavalduste turvalist edastamist riiklikele ametiasutustele.
Teave saadetakse krüpteeritud kujul ja seda saab dekrüpteerida ainult asjaomane riiklik ametiasutus.
Mis toimub pärast kontrollimenetlust?
Iga riiklik ametiasutus saadab korraldajatele tasuta tõendi, milles on märgitud oma kodanikelt kogutud kehtivate toetusavalduste arv. Kui riiklikelt ametiasutustelt on kõik nõutavad tõendid saadud, võivad korraldajad algatuse ametlikult esitada komisjonile läbivaatamiseks.
Millised edasikaebamise võimalused meil on, kui vastutavad riiklikud ametiasutused ei väljasta tõendeid 3-kuulise tähtaja jooksul?
Te saate kasutada oma riigisiseses õiguses kättesaadavaid edasikaebamisvõimalusi – näiteks riiklike haldus- ja õigusasutuste kaudu (sealhulgas riiklikud või piirkondlikud õigusvahemehed).
Lisaks võite esitada kaebuse Euroopa Komisjonile, kui rikutud on ELi õigusnorme.
Algatuse esitamine
Kas korraldajatele on ette nähtud tähtaeg, mille jooksul esitada algatus komisjonile, et ta saaks oma vastust ette valmistada?
JAH.
Selleks on aega kolm kuud alates kuupäevast, mil riiklikelt ametiasutustelt saabus viimane tõend.
Kas meil tuleb kõik allkirjad komisjonile saata?
EI.
Teil tuleb saata oma korraldajakonto kaudu kõigest algatuse esitamise vorm. Lisaks tuleb teil saata riiklikelt ametiasutustelt saadud kõikide tõendite koopiad, mis kinnitavad teie kogutud allkirjade arvu.
Vastuse saamine
Milline on korraldajate ja komisjoni vahelise kohtumise eesmärk ja formaat?
See kohtumine toimub ühe kuu jooksul pärast seda kuupäeva, mil korraldajad algatuse esitasid.
Kohtumine kujutab endast struktureeritud arutelu algatuse sisu üle, tagamaks, et komisjonil oleks enne vastuse koostamist algatuse eesmärkidest selge arusaam (saades muu hulgas kõik vajalikud selgitused).
Kas me peame kehtiva algatuse korraldajatena võtma Euroopa Parlamendiga otse ühendust, et leppida kokku avalikus kuulamises?
EI.
Kui te olete oma algatuse esitanud, teavitab komisjon sellest Euroopa Parlamenti. Seejärel võtab Euroopa Parlament teiega ühendust, et korraldada kuulamine.
Lisaks Euroopa Parlamendile teavitab komisjon ka Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed ning kõigi ELi riikide parlamente.
Mis ajaks peab komisjon kehtivale algatusele vastama?
Kuue kuu jooksul alates selle avaldamisest kehtiva algatusena.
Millises vormis komisjon vastab?
Komisjon väljastab teatise, milles esitab kavandatavad meetmed (kui ta neid kavandab), kõik põhjendused ja meetmete rakendamise kavandatava ajakava.
Kõnealune teatis avaldatakse käesoleval veebisaidil kõikides ELi ametlikes keeltes.
Lisaks teavitab komisjon Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed ning kõigi ELi riikide parlamente.
Kas edukast algatusest saab automaatselt ELi õigusakt?
EI.
Komisjon peab esmalt uurima edukaid algatusi ning andma vastuse kuue kuu jooksul. Oma vastuses selgitab komisjon, kas ta kavatseb esitada õigusakti ettepaneku. Kui komisjon otsustab esitada õigusakti ettepaneku, tuleb järgida ELi õigusaktide vastuvõtmise protsessi.
Kas komisjon on pärast edukat algatust kohustatud seadusandlikku ettepanekut tegema? Mis saab siis, kui komisjon ei esita õigusakti ettepanekut?
Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on aidata eurooplastel algatada arutelu ja mõjutada ELi tegevuskava sel moel, et nad kutsuvad komisjoni üles tegema seadusandlikku ettepanekut.
Komisjonil on kuus kuud aega, et vaadata läbi edukate algatuste konkreetsed eesmärgid ja otsustada, milliseid meetmeid võtta ja kas neid võtta. Eduka algatuse puhul ei ole komisjon kohustatud esitama õigusakti ettepanekut, vaid võib otsustada võtta muid järelmeetmeid, nt mitteseadusandlikud meetmed või kehtivate õigusaktide rakendamine. Olenemata otsusest, mille komisjon teeb vastuseks algatuse taotlustele, tuleb tal selgelt oma otsust põhjendada.
Kui komisjon otsustab kodanikualgatuse tulemusena teha ettepaneku ELi õigusakti kohta, siis mis saab edasi?
Komisjoni ettepaneku puhul tuleb järgida asjakohast seadusandlikku menetlust.
See tähendab, et selleks, et ettepanekust saaks õigusakt, peavad selle üle vaatama ja vastu võtma Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, mõningatel juhtudel ainult viimati nimetatu.
Lisateabe saamiseks vt Poliitika, õigus – otsustusprotsess | Euroopa Liit (europa.eu)
Rahastamine ja muu tugi
Kas meil korraldajatena tuleb rahalist toetust deklareerida?
JAH.
Teil tuleb esitada teavet kõikide toetuste kohta, mille väärtus ületab 500 eurot sponsori kohta.
Teil tuleb esitada see teave registreerimistaotluse esitamise ajal ja seejärel tuleb teavet ajakohastada vähemalt iga kahe kuu järel kuni toetuste kogumise perioodi lõpuni või kui teie algatus osutub edukaks, siis kuni komisjonilt vastuse saamiseni.
Lisaks tuleb teil esitada teavet oma algatuse jaoks saadud mitterahalise toetuse kohta.
Komisjon avaldab andmed rahastamise ja muude saadud toetuste allikate kohta oma veebipõhises registris. Teil tuleb sama teave avaldada oma kampaania veebisaidil (kui see on olemas).
Lisateave rahalisest toetusest teatamise kohta on esitatud Euroopa kodanikualgatuse foorumi asjakohastes juhistes.
Kus esitame korraldajate rühmana kõik toetus- ja rahastamisallikad?
Esitate kõik toetus- ja rahastamisallikad oma korraldajakontol ehk kontol, mida kasutasite oma algatuse registreerimistaotluse esitamisel.
Saate oma korraldajakontoltautomaatse meeldetuletuse, et ajakohastada iga kahe kuu järel teavet rahastamise ja toetuse kohta.
Keda käsitatakse sponsorina?
Sponsorid on inimesed või organisatsioonid, kes annavad rahalist toetust üle 500 euro.
Sponsoritena käsitatakse ka juriidilisi isikuid või organisatsioone, kes pakuvad algatusele muid majanduslikult mõõdetavaid (mitterahalisi annetusi) või mittemajanduslikult mõõdetavat toetust.
Üksikisikuid, kes pakuvad mitterahalist toetust (näiteks vabatahtliku tegevuse vormis), ei käsitata Euroopa kodanikualgatuse määruse kohaselt sponsorina ja neist ei ole vaja teatada.
Kui te ei ole kindel, kas teile pakutavast toetusest tuleks teatada, võtke palun ühendust Euroopa kodanikualgatuse foorumi talitusega „Küsige nõu“.
Kas korraldajatele on kättesaadav teatud ELi toetus?
JAH.
Võite taotleda rahastamist olemasolevate ELi programmide (nt kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm) raames konkreetse projektikonkursi kriteeriumide alusel.
Lisaks pakub komisjon korraldajatele tasuta tuge, mis hõlmab järgmist:
- õigusalane nõu ja praktilised juhised Euroopa kodanikualgatuse kõigi etappide kohta Euroopa kodanikualgatuse foorumi kaudu;
- turvaline ja kasutajasõbralik veebipõhine toetusavalduste kogumise süsteem;
- tõlketeenused;
- teadlikkuse suurendamine.
Lisateavet ja -nõu rahaliste vahendite kogumise kohta leiate Euroopa kodanikualgatuse foorumi juhistest.
Kas ma saan esitada kaebuse selle kohta, kuidas registreeritud algatusi rahastatakse?
JAH.
Kui te soovite anda häiret või esitada kaebusi sponsorite või konkreetse algatusega seoses deklareeritud toetuse kohta (näiteks te usute, et avaldatud teave on ebaõige või mittetäielik), siis kasutage meiega ühenduse võtmiseks vormi, mis on kättesaadav asjakohast algatust käsitleval lehel.
Mida komisjon algatuse rahastamisega seotud kaebuste suhtes ette võtab?
Komisjon võtab algatuse korraldajatega ühendust, et faktides selgusele jõuda, ja palub neil parandada kõik rahastamise/toetustega seotud ebatäpsused.
Teabevahetus
Kas komisjon saab aidata minu algatust edendada?
EI.
Komisjon on kohustatud kõikide menetluses olevate algatuste suhtes olema erapooletu.
Komisjon korraldab siiski üldisi reklaami- ja teabekampaaniaid, et suurendada inimeste teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest kui poliitikakujundamises osalemise võimalusest, aga ka sellest, et inimesed saavad algatuse toetamiseks allkirja anda.
Kuidas ma saan olla kursis kodanikualgatustega?
Teil on võimalik külastada käesolevat veebisaiti. Siit leiate uusimat teavet nii Euroopa kodanikualgatuse kohta üldiselt kui ka konkreetsete algatuste kohta ja saate endale tellida uudiskirja.
Lisaks saate komisjoni veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi kaudu algatusele allkirja andmisel anda nõusoleku, et korraldajad ja komisjon saadavad teile algatuste kohta konkreetseid uudiseid.
Samuti saate külastada Euroopa kodanikualgatuse foorumi veebisaiti, kust leiate algatuste kohta videoid, edulugusid ja blogiartikleid.
Kas ma võin korraldajana pidada ühendust inimestega, kes on minu algatusele allkirja andnud?
Allakirjutanud võivad otsustada esitada teabevahetuse ja teavitamise eesmärgil oma e-posti aadressid. Selleks on vaja nende selgesõnaline nõusolek ja teil tuleb järgida asjakohaseid andmekaitse-eeskirju.
Andmekaitse
Kas algatusele allkirja andes on normaalne ja õiguspärane, et minult nõutakse isikuandmeid?
JAH.
Euroopa kodanikualgatuse määrus lubab korraldajatel kas veebis või paberil teie kohta konkreetset teavet koguda ja saata see nendele riiklikele ametiasutustele, kes vastutavad kogutud allkirjade kontrollimise eest. Ilma nende andmeteta ei saa riiklikud ametiasutused teie toetust algatusele kinnitada.
Kui ma algatusele allkirja annan, siis kui kaua minu isikuandmeid säilitatakse?
Korraldajatel ja komisjonil tuleb hävitada kõik algatuse jaoks kogutud toetusavaldused (ja kõik nende koopiad) alljärgnevalt nimetatud kuupäevaks, olenevalt sellest, kumb neist saabub varem:
- üks kuu pärast algatuse esitamist komisjonile;
- 21 kuud pärast kogumisperioodi algust.
Kui aga korraldajad võtavad algatuse pärast kogumisperioodi algust tagasi, tuleb toetusavaldused (ja kõik nende koopiad) hävitada tagasivõtmisest 1 kuu möödumisel.
Riiklikud ametiasutused, kes kontrollivad toetusavaldusi, peavad hävitama kõik avaldused (ja kõik nende koopiad) kolme kuu möödumisel kontrollimise lõpetamisest.
E-posti aadressid
Korraldajad ja komisjon peavad hävitama kõik e-posti aadressidega seotud andmed:
- üks kuu pärast algatuse tagasivõtmist või
- 12 kuud pärast kogumisperioodi lõppu või
- 12 kuud pärast algatuse esitamist komisjonile.
Kui aga komisjon vastab algatuse taotlusele ametliku teatisega, siis lõpeb e-posti aadresside alleshoidmise periood kolm aastat pärast teatise avaldamist.
Kui ma annan mõnele algatusele allkirja, kuidas ma saan kindel olla, et minu isikuandmeid ei kasutata muudel eesmärkidel?
Kõikide isikuandmete suhtes, mida töödeldakse algatuse tarbeks, kohaldatakse andmekaitsealaseid õigusakte.
Nende töödeldavate isikuandmete puhul peavad korraldajate rühmade esindajad järgima isikuandmete kaitse üldmäärust ja asjakohaseid riiklikke andmekaitsealaseid õigusakte.
Isikuandmete puhul, mida Euroopa Komisjon töötleb, peab ta järgima füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ELi institutsioonides käsitlevat määrust (edaspidi „määrus“).
Nende isikuandmete suhtes, mida nad toetusavalduste kontrollimisel töötlevad, kohaldavad liikmesriigid isikuandmete kaitse üldmäärust ja asjakohaseid riiklikke andmekaitse-eeskirju.
Kuidas ma saan kindel olla, et veebis on algatusele allkirja andmine turvaline?
Kooskõlas oma turvalisi side- ja infosüsteeme käsitlevate eeskirjadega on komisjoni veebipõhisel toetusavalduste kogumise süsteemilkasutajate jaoks kõrgeim turvatase (sisaldades andmete krüpteerimist). Süsteem võimaldab kodanikel algatustele allkirja anda ka lihtsalt oma riiklikku e-identimist kasutades.
Kas me korraldajatena võime kasutada allakirjutanute andmeid teabevahetuse eesmärgil?
Toetusavaldustes kogutud andmeid ei tohi kasutada teabevahetuse eesmärgil.
Juhul, kui allakirjutanud sellega nõus on, võite nendelt teabevahetuse ja -edastuse eesmärgil nende kontaktandmeid eraldi küsida.
Üksikasjalikum teave on esitatud andmekaitsesuunistes Euroopa kodanikualgatuste korraldajatele.
Kes on kodanikualgatuse puhul andmete vastutav töötleja?
Kodanikualgatuse puhul on andmete vastutav töötleja:
- korraldajate rühma esindaja või
- juriidiline isik, kui see on algatuse haldamise jaoks asutatud.
Tema töö on seotud allkirjade kogumise raames kodanikelt kogutud isikuandmete (sealhulgas e-posti aadresside) töötlemisega.
Andmete vastutava töötleja roll on lisaks ka komisjonil, kui algatuse puhul kasutatakse:
- komisjoni allkirjade ja e-posti aadresside kogumise süsteemi;
- komisjoni failivahetusteenust, et edastada allkirjad ELi riikidele.
Allkirjade kontrollimise käigus on vastutava töötleja roll ka riiklikel ametiasutustel.
Üksikasjalikum teave on esitatud andmekaitsesuunistes Euroopa kodanikualgatuste korraldajatele.
Milliseid andmekaitse-eeskirju peavad Euroopa kodanikualgatuse korraldajad järgima?
Konkreetsed eeskirjad onsätestatud määruses Euroopa kodanikualgatuse kohta – vt artikkel 19.
Kõikide muude aspektide osas kehtivad korraldajate ja ELi riikide pädevate asutuste suhtes isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud eeskirjad.
Kui komisjon on kaasvastutav töötleja, siis kohaldatakse tema tegevuse suhtes määrust (EL) 2018/1725.
Üksikasjalikum teave on esitatud andmekaitsesuunistes Euroopa kodanikualgatuste korraldajatele.
