ELi pädevus
ELi pädevus on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingus (artiklid 2-6 ).
Ainupädevus | Jagatud pädevus | Pädevus liikmesriikide meetmete toetamisel, koordineerimisel ja täiendamisel | Pädevus meetmete võtmiseks, mille raames ELi liikmesriigid peavad koordineerima oma poliitikat | |||
|
|
Õiguslikult siduvad ELi õigusaktid kõnealustes valdkondades ei eelda liikmesriikide seaduste või määruste ühtlustamist. |
Euroopa Liidu leping annab ELile samuti pädevuse ühise välis- ja julgeolekupoliitika määratlemiseks ja rakendamiseks, sealhulgas järkjärguliseks ühise kaitsepoliitika kujundamiseks.
NB! Enamikes poliitikavaldkondades, kus EL saab meetmeid võtta, on komisjonil seadusandliku ettepaneku esitamise volitused. Siiski mõne puhul nendest (nt ühine välis- ja julgeolekupoliitika) komisjonil asjaomaseid volitusi ei ole.
ELi pädevus on jaotatud kolme kategooriasse:
- ELil on ainupädevus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 3) (vaid EL saab võtta meetmeid);
- pädevus on jagatud ELi ja liikmesriikide vahel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 4) (Liikmesriigid saavad võtta meetmeid vaid siis, kui EL seda ei tee);
- ELil on pädevus liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks ja täiendamiseks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 6) – nendes valdkondades ei või EL võtta vastu õiguslikult siduvaid meetmeid, mis nõuaksid liikmesriikidelt oma seaduste ja määruste ühtlustamist.
Jagatud pädevus tähendab, , et nii EL kui ka selle liikmesriigid võivad asjaomases valdkonnas võtta vastu õiguslikult siduvaid akte.
Siiski saavad liikmesriigid seda teha vaid juhul, kui EL ei ole oma pädevust rakendanud või on selgesõnaliselt selle rakendamisest loobunud.
EI - õiguslikult siduvad kõnealuste valdkondadega seotud ELi õigusaktid ei eelda liikmesriikide seaduste või määruste ühtlustamist.
Euroopa Komisjoni volitused ELi õigusakti ettepaneku esitamisel
ELi õigusaktid on ELi institutsioonide poolt vastu võetud seadusandlikud või mitteseadusandlikud aktid.
ELi institutsoonid võivad vastu võtta viit liiki õigusakte.
Õiguslikult siduvad aktid
- määrused
- direktiivid
- otsused
Õiguslikult mittesiduvad aktid:
- soovitused
- arvamused
Täiendav teave Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288.
ELi õigusloomeprotsessis saab komisjon teha vaid ettepaneku ELi õigusakti vastuvõtmiseks. Selleks et see jõustuks, peab seadusandja selle vastu võtma. Enamikel juhtudel on seadusandjaks nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu. Mõnedel juhtudel vaid üks neist.
Kodanikualgatuse raames kutsutakse komisjoni üles esitama seadusandlik ettepanek. Kui komisjon otsustab ettepaneku esitada, peab seadusandja selle õigusakti jõustumiseks vastu võtma.
Täiendava teabe saamiseks ELi otsustamismenetluse kohta, vt Kuidas ELi otsuseid tehakse
EI – näiteks ELil on pädevus ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kuid komisjonil ei ole kõnealuses valdkonnas seadusandliku ettepaneku esitamiseks pädevust.
- Kui ELi õigusakt on vastu võetud õigusloomeprotsessis (tava- või erimenetluse teel), kui aluslepingutest ei tulene teisiti
NING
- kui aluslepingutes ei ole selgesõnaliselt sätestatud, et komisjon vastutab seadusandliku ettepaneku esitamise eest.
See on tavapärane otsustamismenetlus enamike ELi poliitikavaldkondade puhul.
Seda teatakse ka kaasotsustamismenetlusena, kuna see eeldab määruste, direktiivide ja otsuste ühist vastuvõtmist Euroopa Parlamend ja nõukogu poolt (vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 294). Kumbki institutsioon (Euroopa Parlament ega nõukogu) ei saa õigusakti vastu võtta üksi.
Komisjon vastutab seadusandliku ettepaneku esitamise eest Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kui aluslepingutest ei tulene teisiti.
Seadusandlikku erimenetlust kohaldatakse asutamislepingus loetletud konkreetsete juhtumite korral, mil määruse, direktiivi või otsuse võtab vastu Euroopa Parlamentnõukogu osalusel või nõukogu Euroopa Parlamendi osalusel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 289 lõige 2).
Seadusandlikud erimenetlused on erinevad sõltuvalt asjaomasest valdkonnast.
Komisjon vastutab õigusakti ettepaneku esitamise eest seadusandjale (Euroopa Parlamendile / nõukogule), kui aluslepingutest ei tulene teisiti.
JAH – nende vastuvõtmise menetlus on määratletud juhtumipõhiselt aluslepingutes.
Kõnealused õigusaktid võetakse komisjoni ettepaneku alusel vastu vaid juhul, kui see on ette nähtud aluslepingutes.
Eespool esitatud teksti eesmärk on anda kodanikualgatuste potentsiaalsetele korraldajatele juhiseid. See ei ole Euroopa Komisjoni jaoks õiguslikult siduv. See ei pruugi olla kõikehõlmav ega väljendada aluslepingute teksti ametlikku tõlgendust.
