Esitamine ja läbivaatamine
Kodanikualgatus „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“ esitati komisjonile 6. oktoobril 2017 koos 1 070 865 toetusallkirjaga. Vt pressiteadet.
Algatuse korraldajad kohtusid Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi ning tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitisega 23. oktoobril 2017. Vt pressiteadet.
20. novembril 2017 toimus Euroopa Parlamendis avalik kuulamine.
12. detsembril 2017 võttis komisjon vastu teatise kavandatava tegevuse kohta seoses kodanikualgatusega „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“. Vt pressiteadet.
Euroopa Komisjoni vastus
Ametlikud dokumendid:
Teatise peamised järeldused:
- Algatuse esimese eesmärgi (keelustada glüfosaati sisaldavad herbitsiidid) suhtes on komisjon seisukohal, et glüfosaadikeeld ei ole teaduslikult ega õiguslikult põhjendatud ja seepärast ei tee ta selle kohta seadusandlikku ettepanekut.
- Seoses algatuse teise eesmärgiga (tagada, et ELi regulatiivse ameti heakskiidu saamiseks läbiviidav pestitsiidide teaduslik hindamine tugineks üksnes avaldatud uuringutele, mille on tellinud pädevad ametiasutused, mitte pestitsiiditööstus) lubas komisjon esitada 2018. aasta maiks seadusandliku ettepaneku, millega muu hulgas suurendatakse toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ning tugevdatakse – mitmete meetmete abil – kontrolli Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) riskihindamiseks esitatud tööstusharu uuringute tegemise üle. Vt täpsemalt punktist „Järelmeetmed“.
- Kolmanda eesmärgi (kehtestada kogu ELis kohustuslikud eesmärgid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks, et tulevik oleks pestitsiidivaba) suhtes jõudis komisjon järeldusele, et keskendutakse säästva kasutamise direktiivi rakendamisele ning seejärel hinnatakse olukorda uuesti kõigepealt 2019. aastal nõukogule ja parlamendile esitatavas aruandes direktiivi rakendamise kohta. Lisaks kavatseb komisjon kehtestada ühtlustatud riskinäitajad, mis võimaldavad jälgida suundumusi ELi tasandil, ja kasutada saadud andmeid tulevaste poliitikavalikute kindlaksmääramiseks.
Järelmeetmed
Sellest osast leiate teavet järelmeetmete kohta, mida komisjon ja teised institutsioonid on võtnud pärast seda, kui komisjon esitas oma vastuse.
Seadusandlikud meetmed seoses teise eesmärgiga („tagada, et ELi regulatiivse ameti heakskiidu saamiseks läbiviidav pestitsiidide teaduslik hindamine tugineks üksnes avaldatud uuringutele [...]“)
Vastusena kodanikualgatuse teisele eesmärgile (vt eespool) võttis komisjon 11. aprillil 2018 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta.
Ettepanekus võeti arvesse kodanike muresid ja selles tugineti komisjoni üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontrollile. Ettepaneku eesmärk oli üldiste toidualaste õigusnormide määruse ning – läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse osas – ka kaheksa muu valdkondliku õigusakti sihipärane muutmine.
Kui kodanikualgatus keskendus ainult taimekaitsevahendite valdkonnale, siis komisjoni ettepanekul põhinev määrus hõlmas kogu toidutarneahelat ja kõiki toiduainete tarneahela reguleeritud tooteid.
Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkulepet avaldati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 6. septembril 2019 Euroopa Liidu Teatajas. See jõustus 20 päeva pärast avaldamist ja seda hakati kohaldama 18 kuud hiljem ehk 27. märtsil 2021.
Määruse põhieesmärgid on järgmised.
- Tagada suurem läbipaistvus. Kodanikel on automaatne juurdepääs kõigile uuringutele ja tööstusharu poolt riskihindamise käigus esitatud teabele. Esitatud uuringute osas konsulteeritakse ka sidusrühmade ja üldsusega. Samal ajal tagatakse määrusega nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel konfidentsiaalsus. Selleks määratakse kindlaks teabe liigid, mida võib pidada ärihuve märkimisväärselt kahjustavaks ja mida ei saa seetõttu avalikustada.
- Suurendada uuringute sõltumatust. Euroopa Toiduohutusametit teavitatakse kõigist tellitud uuringutest. Sellega tagatakse, et luba taotlevad ettevõtted esitavad kogu asjakohase teabe ega varja neile ebasoodsaid uuringutulemusi. Amet annab taotlejatele, eelkõige VKEdele, enne toimiku esitamist ka üldist nõu. Komisjon võib paluda ametil tellida täiendavaid kontrolluuringuid ning korraldab ajavahemikus 2021. aasta märtsist kuni 2025. aasta märtsini teabekogumismissioone, et kontrollida laborite või uuringute vastavust kohaldatavatele standarditele.
- Tugevdada juhtimist ja teaduskoostööd. Liikmesriigid, kodanikuühiskond ja Euroopa Parlament kaasatakse Euroopa Toiduohutusameti juhtimisse, tagades neile nõuetekohase esindatuse ameti juhatuses. Liikmesriigid edendavad ameti teadussuutlikkust ja kaasavad selle töösse parimad sõltumatud eksperdid.
- Töötada välja igakülgne riskist teatamise kava. Uues määruses sätestatakse riskist teavitamise eesmärgid ja üldpõhimõtted. Komisjon võtab lähiaastatel koostöös liikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusametiga vastu riskist teatamise üldkava, millega tagatakse ühtne strateegia kogu riskianalüüsi protsessi jooksul. Sellega kaasneb avatud dialoog kõigi huvitatud poolte vahel.
Komisjon teeb EFSAga tihedat koostööd, et tagada uue määruse nõuetekohane rakendamine.
Lisateavet leiate asjaomaselt komisjoni veebisaidilt.
Seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud meetmed seoses kolmanda eesmärgiga („kehtestada kogu ELis kohustuslikud eesmärgid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks, et tulevik oleks pestitsiidivaba“)
Pestitsiidide vähendamine: strateegia „Talust taldrikule“ põhiprioriteet
2020. aasta mais avaldatud strateegias „Talust taldrikule“ seatakse ambitsioonikas eesmärk vähendada keemiliste ja kõige ohtlikumate pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riski 50%.
Ajakohastatud teavet pestitsiidide säästva kasutamise ja ühtlustatud riskinäitajate kohta leiate asjaomaselt komisjoni veebisaidilt.
