„Stop Finning – Stop the Trade“ (Ei uimepüügile ja -kaubandusele!)

 

Esitamine ja läbivaatamine

Algatus „Ei uimepüügile ja -kaubandusele!“ esitati komisjonile 11. jaanuaril 2023. Algatusele oli kogutud 1 119 996 kontrollitud toetusavaldust (pressiteade).

6. veebruaril 2023 kohtusid korraldajad Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendi Věra Jourová ning keskkonna, ookeanide ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiusega (pressiteade ja fotod).

27. märtsil 2023 toimus Euroopa Parlamendis avalik kuulamine (avaliku kuulamise salvestus).

11. mail 2023 arutati Euroopa Parlamendi täiskogu istungil algatusega seotud küsimusi (arutelu salvestus).

5. juulil 2023 võttis komisjon vastu teatise, milles esitas oma vastuse algatuse „Ei uimepüügile ja -kaubandusele“ kohta. Pressiteade.

Euroopa Komisjoni vastus

 

Teatise peamised järeldused:

Komisjon kohustub tegema järgmist:

● alustama viivitamata ettevalmistusi, et koostada 2023. aasta lõpuks keskkonna-, sotsiaalse ja majandusliku mõju hinnang sellise olukorra kohta nii ELis kui ka rahvusvahelises kaubanduses (import ja eksport), kui haiuimi tohiks ELi turule lasta vaid ühes tükis koos rümbaga;

● esitama 2024. aasta lõpuks üksikasjaliku teabe ELi impordi- ja ekspordi kohta, et parandada haitoodetega kauplemise statistikat;

● rakendama tõhusamalt ELi juba niigi rangeid jälgitavusmeetmeid kogu väärtusahela ulatuses: kalapüügi kontrollimine merel, haitoodete liikumise täielik jälgitavus lossimisest tarbijateni, tarbijate teavitamine, ebaseadusliku kaubanduse ennetamine ja sellest keskkonnale tekkinud kahju korvamine; tagama, et kalurid ja liikmesriikide ametiasutused koguvad ja esitavad täieliku ja usaldusvääre teabe kõigi nende aspektide kohta;

● tõhustama ELi tegevust rahvusvahelisel tasandil: toetama haide uimepüügi keelustamist kogu maailmas ning tõhustama hailiikide kaitse- ja majandamismeetmete rakendamist; soodustama nõudluse vähendamist haiuimede järele ning võitlema haiuimedega kaubitsemise vastu.

 

13. juulil 2023 kohtus volinik Virginijus Sinkevičius algatuse „Ei uimepüügile ja -kaubandusele!“ korraldajatega, et arutada komisjoni vastust algatusele.

Järelmeetmed

2023. aasta teises pooles alustas Euroopa Komisjon tööd, et koostada keskkonna-, sotsiaalse ja majandusliku mõju hinnang sellise olukorra kohta nii ELis kui ka rahvusvahelises kaubanduses (import ja eksport), kui haiuimi tohiks ELi turule lasta vaid ühes tükis koos rümbaga.

22. veebruaril 2024 avaldas komisjon tagasisidekorje, et koguda arvamusi ja eksperditeadmisi haiuimede ELis toimuva müügi ja rahvusvahelise kaubanduse võimaliku keelustamise keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ning muude poliitikavalikute kohta haide ja nendega seotud mereökosüsteemide paremaks kaitsmiseks. Tagasisidekorjet täiendati avaliku konsultatsiooniga, mis on avatud kuni 4. juunini 2024.  Lisateavet leiate spetsiaalselt lehelt.

Lisaks töötab komisjon selle nimel, et kehtivaid eeskirju paremini jõustada. See puudutab muu hulgas läbivaadatud ELi kalanduskontrolli määruse ning 2024. aasta jaanuaris jõustunud ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse rakendamist ning CITESi haide loetelude rakendamist. Komisjon kaalub ka täiendavaid meetmeid, mis on vajalikud haitoodete jälgitavuse tagamiseks koostöös liikmesriikide eksperdirühmadega. Selleteemaline koosolek toimus 1. märtsil 2024.  

Rahvusvahelisel tasandil võtab komisjon ühendust rahvusvaheliste partneritega, et saavutada muu hulgas ülemaailmne uimepüügi keeld ja vähendada haide tarbimist kogu maailmas. Alates 2023. aasta sügisest on uimepüügi ja haide kaitse alaste jõupingutuste küsimus tõstatatud mitme partneriga, sealhulgas Hiinaga peetava kõrgetasemelise dialoogi ja kahepoolsete kontaktide raames Jaapani partneritega ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO). Lisaks on EL piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames teinud tihedat koostööd USA ja teiste partneritega Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) iga-aastasel kohtumisel 2023. aasta novembris, et saada toetust ettepanekule, mille kohaselt peavad uimed loomulikus olekus olema kala küljes. Kuigi ettepaneku puhul ei saavutatud seekord vajalikku konsensust, jätkab EL ICCATis ja teistes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides sellise poliitika edendamist, mille kohaselt peavad uimed loomulikus olekus olema kala küljes, kui ELi laevastik teatab haipüügist, et lõpuks rakendada uimepüügi keeldu piirkondlikul tasandil.