Esitamine ja läbivaatamine
Kodanikualgatus „Minority SafePack – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse toetuseks“ esitati komisjonile 10. jaanuaril 2020 koos 1 123 422 toetusallkirjaga. Vt pressiteade.
Korraldajad kohtusid 5. veebruaril 2020 Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendi Věra Jourová ning innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte voliniku Mariya Gabrieliga.
Avalik kuulamine toimus 15. oktoobril 2020 Euroopa Parlamendis. Vt pressiteade.
Algatust arutati Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 14. detsembril 2020. Euroopa Parlament avaldas 17. detsembril 2020 vastu võetud resolutsioonis algatusele toetust. Vt Euroopa Parlamendi pressiteade.
Komisjon võttis 14. jaanuaril 2021 vastu teatise, milles kirjeldatakse, kuidas kehtivad ja hiljuti vastu võetud ELi õigusaktid toetavad algatuse „Minority SafePack“ eri aspekte. Vastuses kirjeldati ka edasisi meetmeid. Vt pressiteade.
Euroopa Komisjoni vastus ja järelmeetmed
Ametlik dokument:
Teatise peamised järeldused:
Euroopa rikkaliku kultuurilise mitmekesisusega arvestamine ja selle austamine on üks Euroopa Komisjoni prioriteete ja eesmärke. Pärast algatuse esitlemist 2013. aastal on võetud mitmesuguseid meetmeid, mis käsitlevad algatuse ettepanekute eri aspekte. Teatises hinnatakse kõiki üheksat ettepanekut eraldi, võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kuigi täiendavaid õigusakti ettepanekuid ei ole esitatud, pakub juba kehtivate õigusaktide ja poliitika täielik rakendamine suurepärase meetmete paketi, et toetada algatuse eesmärke.
Järelmeetmed
Komisjon jälgib mitme enne algatuse „Minority SafePack“ esitamist vastu võetud ja kodanikualgatusega otseselt seotud ELi algatuse rakendamist. Samuti jätkab komisjon poliitikameetmete võtmist nendes valdkondades. Näited.
- Komisjon viib ellu kultuuri- ja haridusvaldkonna rahastamisprogramme (eelkõige Erasmus+), mis on väikestele piirkondlikele või vähemuskeelte kogukondadele täielikult kättesaadavad. Mitmed näited programmidest „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ rahastatavatest projektidest, millega edendatakse piirkondlikke ja vähemuskeeli, on esitatud 2024. aasta väljaandes keelelise mitmekesisuse kohta Euroopa Liidus.
- Mis puudutab ELi-poolse rahastamise eeskirju üldisemalt, siis on komisjon tugevdanud põhiõiguste järgimist ELi fondide puhul. Ühissätete määrus, millega kehtestatakse 2021.–2027. aasta eelarve eeskirjad, sisaldab eeltingimust, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama ühissätete määrusega hõlmatud ELi vahendite väljamaksmisel põhiõiguste harta ja mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise. Need toetavad jätkuvalt sotsiaal-majanduslikku integratsiooni, sealhulgas marginaliseeritud kogukondade, haavatavate rühmade, sealhulgas etniliste vähemuste integratsiooni kooskõlas komisjoni ja liikmesriikide kindlaks määratud prioriteetide ja vajadustega.
- Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse alaste teadusuuringute võimalusi pakuvad praegune teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (2021–2027) ja selle rakendusprogrammid, eelkõige 2. teemavaldkonna „Kultuur, loov ja kaasav ühiskond“ programmid. Rahvusvähemusi või kultuurilist ja keelelist mitmekesisust käsitlevates teadusuuringutes võib keskenduda erinevatele vaatenurkadele ja kasutada erinevaid sotsiaal- ja humanitaarteaduste meetodeid. Võimalusi keelelise mitmekesisuse uuringuteks pakutakse ka edaspidi kogu programmi „Euroopa horisont“ kestel, st 2025.–2027. aasta tööprogrammides.
- Seoses algatuse ettepanekutega, mis on seotud audiovisuaalmeedia teenustega, eelkõige teenuste osutamise vabaduse ja audiovisuaalse sisu vastuvõtmise tagamisega piirkondades, kus elavad rahvusvähemused, jälgib komisjon audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (direktiiv 2010/13/EL, audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) ning Euroopa päritolu teoste edendamist käsitlevate normide kohaldamist. Aruanne audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise kohta, mis hõlmas ajavahemikku 2019–2022, avaldati 2024. aasta jaanuaris. Selles kinnitatakse, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv on jätkuvalt väga oluline vahend, millega reguleeritakse kogu audiovisuaalmeediat käsitlevate siseriiklike õigusaktide koordineerimist kogu liidus, ning et päritoluriigi põhimõte on hõlbustanud telekanalite ja tellitavate videoteenuste piiriülest edastamist. Euroopa päritolu teoste edendamist käsitlevate normide kohaldamise aruanne, mis hõlmas ajavahemikku 2020–2021, avaldati 2024. aasta juunis. Liikmesriigid on järk-järgult kehtestanud uued tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste eeskirjad, millega tagatakse, et Euroopa päritolu teoste osakaal tellitavate teenuste kataloogides on vähemalt 30%, aidates sellega aktiivselt kaasa kultuurilise mitmekesisuse edendamise eesmärgi saavutamisele liidus.
- Seoses algatuse ettepanekutega, mis on seotud asukohapõhise tõkestusega, korraldas komisjon pärast asukohapõhise tõkestuse määruse esimest lühiajalist läbivaatamist 2021. ja 2022. aastal dialoogi audiovisuaalsektoriga, et leppida kokku konkreetsetes meetmetes audiovisuaalsisu kättesaadavuse ja sellele juurdepääsu parandamiseks kogu ELis. Dialoogi lõppkoosolek toimus 6. detsembril 2022. Lisateavet leiate ürituse aruandest. Komisjon tutvustas dialoogi tulemusi asukohapõhise tõkestuse määruse rakendamist käsitleva 2024. aasta ülevaates.
- Piirkondlike ja vähemuskeelte keelelise mitmekesisuse edendamise vallas jätkab komisjon koostööd Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega (ECML). 2023. aasta novembris korraldati koos ECMLiga kollokvium piirkondlike ja vähemuskeelte toetamise tugevdamise kohta mitmekeelses kontekstis. Koostatakse üksikasjalikke juhtumiuuringuid et luua parimate tavade varamu.
- Lisaks edendatakse Euroopa keelelist mitmekesisust, sealhulgas piirkondlikke ja vähemuskeeli Euroopa keeltepäeval või Euroopa koolihariduse platvormi kaudu. 2024. aasta Euroopa keeltepäeval tutvustati ja arutati viimase Eurobaromeetri uuringu „Eurooplased ja keeled“ tulemusi. Üheks tulemuseks oli see, et 85% Euroopa kodanikest leidis, et piirkondlikke ja vähemuskeeli tuleks kaitsta.
Muu teave
Euroopa Liidu Üldkohus jättis 9. novembri 2022. aasta otsusega (kohtuasi T-158/21) rahuldamata algatuse „Minority SafePack“ korraldajate rühma taotluse tühistada komisjoni teatis C(2021) 171. Kohus leidis, et komisjon ei ole rikkunud õigusnorme ega jätnud teatises täitmata põhjendamiskohustust, märkides, et Euroopa kodanikualgatuse eesmärkide saavutamiseks ei ole praeguses etapis vaja täiendavaid õigusakte vastu võtta.
Lisateavet leiate kohtuotsuse kohta avaldatud pressiteatest
Korraldajad esitasid 21. jaanuaril 2023 Euroopa Kohtule selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse.
