Põhisisu juurde
Euroopa kodanikualgatus

Lõpp puuriajastule

Esitamine ja läbivaatamine

Algatus „Lõpp puuriajastule!“ esitati komisjonile 2. oktoobril 2020, olles kogunud 1 397 113 toetusavaldust. Vt pressiteadet.

30. oktoobril 2020 kohtusid korraldajad Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendi Věra Jourová ning tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Stella Kyriakidesega.

Avalik kuulamine toimus Euroopa Parlamendis 15. aprillil 2021. Vt pressiteadet.

Algatust arutati Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 10. juunil 2021. Euroopa Parlament avaldas samal päeval vastu võetud resolutsioonis algatusele toetust. Vt Euroopa Parlamendi pressiteadet.

Komisjon võttis 30. juunil 2021 vastu teatise, milles on esitatud meetmed, mida ta kavatseb võtta vastuseks algatusele „Lõpp puuriajastule!“. Vt pressiteadet ning küsimusi ja vastuseid.

Euroopa Komisjoni vastus

Teatise peamised järeldused

Oma vastuses Euroopa kodanikualgatusele teatas komisjon oma kavatsusest esitada 2023. aasta lõpuks seadusandlik ettepanek puuride kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks ja lõpuks täielikuks keelustamiseks kõigi algatuses nimetatud loomade puhul tingimustel, mis määratakse kindlaks Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamuste ning mõjuhinnangu ja avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal.

Strateegia „Talust taldrikule“ raames on komisjon juba väljendanud oma kavatsust teha ettepanek vaadata läbi loomade heaolu käsitlevad õigusaktid (sh loomade vedu ja karjakasvatust käsitlevad õigusaktid). Need õigusaktid esitati toimivuskontrolliks, mis viidi lõpule 2022. aasta septembris. Selle tulemused, mis on esitatud komisjoni talituste töödokumendis, viitavad vajadusele vaadata läbi ja ajakohastada loomade heaolu käsitlevad ELi õigusaktid ning annavad selleks läbivaatamiseks tugeva aluse. Vt lisateavet läbivaatamise kohta.

Samal ajal õigusaktide läbivaatamisega ning selleks, et hõlbustada tasakaalustatud ja majanduslikult elujõulist üleminekut puurivabale loomapidamisele, soovib komisjon pakkuda konkreetseid toetusmeetmeid peamistes seotud poliitikavaldkondades, nagu kaubandus, teadusuuringud ja innovatsioon. Eelkõige peaks uus ühine põllumajanduspoliitika võimaldama pakkuda rahalist toetust ja stiimuleid (nt uued ökokavad), et aidata põllumajandustootjatel ehitada loomasõbralikumaid rajatisi, mis vastavad uutele normidele. 

Järelmeetmed

EFSA on avaldanud teaduslikud arvamused puuridega seotud heaoluriskide kohta kõigi Euroopa kodanikualgatusega hõlmatud loomaliikide ja -kategooriate puhul (sead, munakanad, aretusbroilerid, aretusmunakanad, vasikad, küülikud, pardid, haned ja vutid). Avalik konsultatsioon toimus 15. oktoobrist 2021 kuni 21. jaanuarini 2022. Algatati mõjuhinnang, millega seotud esialgne mõjuhinnang avaldati 2021. aasta juulis, millele järgnes rida konsultatsioone, sealhulgas ELi loomade heaolu platvormi ja selle asjaomaste alarühmade raames. 

Komisjon hindab nüüd hoolikalt olulisi aspekte, tagamaks, et üleminek puurivabale loomakasvatusele on põllumajandussektori ja meie toidusüsteemide, sealhulgas toiduga kindlustatuse seisukohast kestlik. Käimasoleva mõjuhinnangu esialgsed tulemused näitavad, et üleminek puurivabadele süsteemidele nõuab mitmete põllumajanduslike parameetrite kohandamist, näiteks loomade elukeskkonna mitmekesistamist ja neile suurema liikumisruumi võimaldamist, et tagada loomadele paremad heaolutingimused. Täiendavaid konsultatsioone on vaja kulude, üleminekuperioodi asjakohase kestuse ja impordiga seotud asjakohaste meetmete üle. Selleks et tagada nõuetekohane tasakaal loomade heaolu ja sotsiaal-majandusliku mõju vahel, peab puuride kasutamise järkjärguline lõpetamine hõlmama põllumajandusettevõtetes ka muid loomade heaolu meetmeid. Seetõttu jätkub ettevalmistav töö, sealhulgas ELi põllumajanduse tulevikku käsitleva strateegilise dialoogi raames.

Kas soovite rohkem teada ja koostööd teha?